Kirjeldus
Kuldmünt 20 franki/8 floriini (Münze Österreich)
Kuldfranki, mida nimetatakse ka floriiniks, tuntakse paremini Austria guldenina. See oli algselt hõbemünt, mida kasutati vabalt kogu Ladina rahaliidu territooriumil. See ühisraha standardiseerimiseks loodud rahaliit koosnes aastast 1865 Prantsusmaast, Belgiast, Itaaliast ja Šveitsist. Kreeka, Serbia, Hispaania, Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid hiljem.
Austria allkirjastas ühinemislepingu, kuid seda ei rakendatud kunagi. Küll aga algatati nende muljetavaldava kuldmüntide ehk guldenite vermimine. Nende eesmärk oli viia Austria kuldmüntide kaal ja selgus teiste liidu riikide valuutadega vastavusse. Kuldmüntidest oli kaks versiooni, 4 ja 8 guldenit. Neid vermiti kuni 1892. aastani, mil need asendati koroonaga. See on põhjus, miks äsja vermitud müntidele, mida tuntakse re-strike’idena, on sel aastal trükitud Austria vapp ja iga mündi tagaküljele “Imperium Austriacum”. Mündi esiküljel on keiser Franz Josephi portree, kes oli Austria-Ungari keiser aastatel 1848–1916. 4-goldeniline kuldmünt oli väärt 20 franki ehk 8 floriini.
Austria rahapaja Münze Österreich kuulub Kesk-Austria pangale. See on üks maailma vanimaid rahapajasid. Ajalooliselt mainiti seda esmakordselt 1371. aastal, kuid tegelik ajalugu on umbes kaks sajandit pikem. Selle alguse kohta on huvitav lugu. Ristisõdadest naastes peeti Richard Lõvisüda Austrias kinni (varasema solvamise tõttu hertsog Leopold V vastu). Richard maksis lunarahaks 15 tonni hõbedat. Leopold otsustas seda hõbedat kasutada müntide valmistamiseks, alustades sellega Viinis esimese rahapaja äri. Lisaks müntidele toodab Munze Osterreich Austria euromünte ja ka mälestusmedaleid. Auro Domus on nende ametlik partner Horvaatias.
