Müüdud väärismetallide kogukaalule mõeldes on investeeringuhõbe enimmüüdud väärismetall. Tänapäeval kasutatakse hõbedat umbes kaheksa korda rohkem kui kulda.

Seda seetõttu, et hõbedal on palju rohkem tööstuslikke rakendusi. Nagu kulda, kasutatakse ka hõbedat kriisiajal investeeringuna.

See on kvaliteetne kindlustus vara väärtuse kaotuse vastu.

Hõbedasse investeerimisel on oma spetsiifika, üks aspekt puudutab rahapoliitikat. Kuld on peaaegu kõikjal maailmas maksuvaba. Hõbeda maksustaatus on aga eri riikides erinev. Näiteks Horvaatias makstakse käibemaksu hõbeplaatidelt ja -müntidelt. Seda saab lahendada kaugostude ja turvalise hoiustamise teel riikides, kus hõbedat ei maksustata.

Samuti on hõbedal võrreldes kullaga märkimisväärselt kõrgem kasutusväärtus. Seetõttu mõjutab investeeringuhõbeda nõudlus selle hinnamuutusi vähem. 2019. aasta hõbeda kogumüügist oli ligi 60% mõeldud tööstusliku kasutuse jaoks.

Lisaprobleem hõbeda ostmisel on kullaga võrreldes suhteliselt kõrgemad hoiustamiskulud. Kuldplaatidel on umbes 80 korda väiksem kaal kui sama väärtusega hõbeplaatidel. Teiselt poolt näitab see hinna ja kaalu suhe hõbeda eelist. Täpsemalt, kuna kulla grammi väärtuse ja hõbeda grammi väärtuse keskmine suhe on 1 : 80 ning kui see suhe tõuseb 1 : 90-le või 1 : 100-le, on see selge märk, et hõbe on alahinnatud. Investorid kasutavad seda ostusignaalina. Hõbeda lisaeelis on suhteliselt madal hind. Seetõttu on see ideaalne alginvesteering väärismetallide turule sisenemiseks.